Search form

Mëccëe 23

Yéesu nakoh kiwatuk jëgíroh-waascaa na Fërísiyeeŋcaa

(Marka 12: 38-39; Lúkkaa 11: 43,46; 20: 45-46)

1Waa ennda ɗa, Yéesu woꞌꞌa mbooloomaa na tëelíbéecaagari an:

2- Jëgíroh-waascii na Fërísiyeeŋcii ɓërí tuuk ga kotcaa Móyíis, kijëgíroh na kiteewoh iñii nakohu kitumɗa. 3Kon nak, ɓéeɓ iñaa ɓa woꞌꞌúunaa, tumatti, ɗú taabukki. Wayee kaa ëldúkohatɓa ga iñcii ɓa tumiɗa. En kiꞌenaa, ɓa woꞌi hen ee ɓa tumoo. 4Ɓa poki ɗof ciɓítíꞌ [caa ken hatinoo]+ , ɓa sëfca ga yúukcii ɓuwii ee ɓa ga kihafɓa, ɓa tookoo jokonɓa yëngëluk ga kiꞌamɗohɓaca. 5Iñaa ɓa tum tóoh ɓa heeli ɓuwii hotɓa. Fodaama, ɗaakaaꞌ-këyítcaa+ pokkusi, kiteewoh an ɓa abin Koohɗa, ɓa tumica ca en ciyaak. Ee símbaꞌcaa ga kúltícaagaɓaɗa, ɓa tumica ca en cihooꞌta. 6En ga hewaa, ɓa waari kihanoh fíkíi, ee ga ɗuuƴ jaanguciiruu, ɓa heeli kiyuŋ ga fíkíi. 7Ɓa en ga paancaanaa, ɓa waari kikëñɗu yah kanak ee ɓa waari ɓuwii ɓayiɓa «Jëgírohii». 8Wayee ɗú, kaa heelat kiɓayu «Jëgírohii.» Ɗú laak jëgíroh yíinoo doŋ ee ɓéeɓpúu, ɗú ɓimbok. 9Dii ga ëldúna, kaa ɓayat ken «Paamudii». Paamudiigarúu ya yíinoo doŋ ee yërí en yii ga ɗookɗa. 10Ee ɓan kaa heelat kiɓayu «Haꞌ-kaadii». Ɗú laak haꞌ-kaan yíinoo doŋ ee yërí en Kiristaanii. 11Yaa wëñ garúu kiyakɗa, enat súrgarúu. 12Ɓéeɓ ɓaa ɓëwíꞌ hafcinaa, hay kiyóoskíɗu, ee ɓaa yóoskíꞌ hafcinaa, hay kiɓëwíru.

Yéesu hassa jëgíroh-waascaa na Fërísiyeeŋcaa

(Marka 12: 40; Lúkkaa 11: 39-42,44,52; 20: 47)

13Yéesu woꞌꞌa an:

- Massa, ɗú jëgíroh-waascii na ɗú Fërísiyeeŋcii jófjófɗukiɗa! Ɗú ɓii laŋ halii Nguurii yii ga ɗookɗa, ɗú hoonoh ɓuwii kiꞌas. Ɗú ga kihaffúu, ɗú aasanndii ee ɗú íisanndii ɓuwii waaꞌ kiꞌaasɗa ɓa aas. [14Massa, ɗú jëgíroh-waascii na ɗú Fërísiyeeŋcii jófjófɗukiɗa! Ɗú teꞌin iñaa laak ga kaan ɓeticaa ƴaalcaagaɓa lísussiiɗa ee ɗú taabi ga na kikíim-Koohkaa ínohoo kileeh, an doonaa ɗú tíku ɓiɓoꞌ ɓijófíꞌ. Kërí tah attiꞌaa Kooh ƴahhúu kiꞌattiꞌɗa wërí wëñan kimesik].

15Massa, ɗú jëgíroh-waascii na ɗú Fërísiyeeŋcii jófjófɗukiɗa. Ɗú ɓii wíil daa en tóoh ga ɗook kakay na ɗuuƴ giiƴ, kiheel kilaak luu enee tëelíbée yíinoo, yaa gëm fodii garúu. Ee ɗú laassi kilaakaa, ɗú tummbi ɓoꞌ safara yaa wëñnjúu kibon waas kanak.

16Massa ɗú ɓii ɗú waaꞌ kikuliyuk ee ɗú búuminɗa! Ɗú woꞌ an «Binaa ɓoꞌ waat ga Kaanfaa Koohaa, waatukaama taabukoori, wayee binaa ya waat ga wúrúusaa en ga Kaanfaa Koohɗanaa, wa taabukki.» 17Ɗú dofin, ɗú búumin. Iñii wëñ kilaak solu ya? Wúrúusaa en ga Kaanfaa Koohɗanoo Kaanfaa Kooh tah wúrúusaa kiselaꞌɗa? 18Ee ɓan, ɗú woꞌ an: «Binaa ɓoꞌ waat ga loteelaa ga ɗuuƴ Kaanfaa Koohɗanaa, waatukaama taabukoori, wayee binaa ya waat ga sarahcaa ga loteelaa ga Kaanfaa Koohɗanaa, wa taabukki.» 19Búumíꞌcii! Iñii wëñ kilaak solu ya: Sarahcaanoo loteelaa tah sarahaa kiselaꞌɗa? 20Ɓaa waat ga teekaa loteelaanaa, ya waatin ga loteelaa ee ya waatin ɓan ga tóoh sarahcaa en ga ɗookgaaɗa. 21Ɓaa waat ga teekaa Kaanfaa Koohaa, ya waatin ga Kaanfaa Kooh ee ya waatin ɓan ga Kooh yaa dëk daɗa. 22Ɓaa waat ga teekii asamaaniinaa, ya waatin ga baŋ-buuraa Kooh ee ya waatin ɓan ga Kooh yaa yuŋ gaɗa.

23Massa ɗú, Jëgíroh-waascii na ɗú, Fërísiyeeŋcii jófjófɗukiɗa. Ɗú meƴdohɗi Kooh sarah bi ga sah ɓakaa wudaaŋkaahwaa ga iñcii línsi fodii naanaa, basaaɓ na saaɓsaaɓ+ , wayee ɗú saganohin iñcii jëgírohu ee cërí wëñ kilaak solu ga Waasii Móyíisɗa: ennda kijúɓ, kiyewin yërmaandi na kitaabuk Kooh. Iñcaama cërí ɗú jomee kitum ee iñcaa cíinoo hanat kisaganohu. 24Ɗú ɓii ɗú waaꞌ kikuliyuk ee ɗú búuminɗa, ɗú síri capalaƴ ee ɗú oni geeleem.

25Massa ɗú, Jëgíroh-waascii na ɗú, Fërísiyeeŋcii jófjófɗukiɗa! Ɗú tísi bi ga bíiŋcii kaascii na cii tanutii wayee ga ɗuuƴgii ɗú líifíꞌca na halaat kilok na halaatciigarúu cibóníꞌcii. 26Ɗú Fërísiyeeŋcii ɓibúumíꞌɓii! Ɗewat kitís ɗuuƴgii kaascii ee fodaama bíiŋcaa hay kiset ɓan.

27Massa ɗú, Jëgíroh-waascii na ɗú, Fërísiyeeŋcii jófjófɗukiɗa. Ɗú man na loycaa yaanaawɗu hen. Ca morin ga fooh ee lakanaa ɗuuƴgaanaa líif na ƴoh ɓoꞌ ɓikëeníꞌ na nopilaat. 28Fodaama ɓuwii hoti garúu ɓiɓoꞌ ɓijúwíꞌ ee lakanaa ga ɗuuƴ keeñciigarúu, ɗú líif na kijófjófɗuk na kibon.

29Massa ɗú, Jëgíroh-waascii na ɗú, Fërísiyeeŋcii jófjófɗukiɗa. Ɗú hayyanaa, ɗú tawahi loycii sëldíiga-Koohcii, ɗú móríꞌ loycii ɓuwii ɓijúwíꞌɓii, 30ee ɗú woꞌi an: «Ɗí maasohee jamaanaa ɓicaasammbíinaa, ɗí taaboo naɓa ga daa ɓa ap sëldíiga-Koohcaaɗa.» 31Ɗú woꞌ iñaamanaa, kon ɗú tookin an ɗú ɓërí en tucaasamuntii ɓuwaa apsee sëldíiga-Koohcaaɗa. 32Kon nak iñcaa ɓicaasammbúu daleeɗa, ɗíidohatca bi mat. 33Goŋcii! Heet goŋ-saamaancii! Tum na ɗú halaat kirëc ga safara? 34Kërí tah, súkúrukat, mi hay garúu kiwosoh ɓisëldíiga-Kooh, ɓihaꞌ-hamham na ɓuwaa ínohuunun Këyítfii. Ɗú hay kiꞌap ɓii, ɗú daaƴ ɓíinoo ga kuraa, ɗú típ ɓíinooɓaa laawoo ga jaangu-yaawúuꞌcaagarúu, ɗú sodaliɓa teeru bi ga teeru. 35Fodaama ñífaa ɓuwaa ɓijúwíꞌɓaa apseeɗa hay kikípuk ga ɗookkúu, aboh ga ñífaa Abeel yijúwíꞌyaa bi ga ñífaa Sakarí kowukaa Barakíi, kaa ɗú apee ga díkaanti ɗekataa wiselaꞌíꞌwaa na daa sarahcaa tëkíꞌsiɗa+ . 36Mi woꞌꞌúuka ee kayoh; iñaa laakee yaama hay kikípuk ga hafcii ɓuwii jamaanii wati.

Yéesu hassa Yéerúsaleem

(Marka 13: 34-35)

37- Éeƴ, ɗú ɓu-Yéerúsaleem, ɗú ɓii ɗú lagi tumuuntii sëldíiga-Koohcii, ee ɗú tapisohi na atoh bi ɗú ap ɓuwii Kooh wos garúuɗa! Waas cera cërí mi heellúu kinëgíroh fodaa daa pabu nëgírohi towutaagari ga fíldoo paɓcaagariɗa, ee ɗú tookkiika? 38Kon nak, kaanfiigarúu hay ɗa kifoñu ɗúŋ. 39En kiꞌenaa, mi woꞌꞌúu man aboh ga diima ɗú hotsisanndiiroo bi ga daa ɗú woꞌan an: «Kooh barkeelat yii hay ga teekii Haꞌmudiiɗa

Hewhewii winéwí'wii Kooh Kifiiliimunkii ki'askii

© Wycliffe Bible Translators, Inc. All rights reserved.

More Info | Version Index